Võlaõigusseadus võimaldab lepinguga üle anda ka organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks oleva ettevõte ühe osa ehk käitise. Käitis peab vastama kõikidele ettevõtte tunnustele: ta peab olema majanduslikult omvahel seotud õiguste ja kohustuste kogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

Leppetrahv võib olla kokku lepitud nii põhilepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks kui ka kohustuse asendamiseks (VÕS § 159 lg 1). Esimesel juhul on seega võimalik nõuda nii kohustuse täitmist Võlaõigusseadus. I, Üldosa (viide 4), § 158/4.1.2. 6 A. Sander (viide 5), lk 687.

1. osa ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele

töölepingu seadus (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), võlaõigusseadus (VÕS), Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord″. Tööandja rahalised kohustused Töötasu maksmine Töötasu maksmise tingimused Tööleping on töötamine teise isiku juures tasu eest.

Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise …

Kui tüüptingimus kõiki olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega mh nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv või muu hüvitis.

Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Et ühel poolel tekiks õigus nõuda ning teisel poolel kohustus maksta leppetrahvi, peab leppetrahvi kohustus ning selle summa olema pooltevahelise lepinguga kokku lepitud.

[12] Võlaõigusseadus (RT 1 2001, 81,487) § 14 lg 4 [13] P. Varul, jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2006 , lk 62 [14] T. Tamme. Praktilisi soovitusi ja tähelepanekuid edukate läbirääkimiste pidamiseks. Ettekanne 2008 [15] T. Tamme. Praktilisi soovitusi ja tähelepanekuid edukate läbirääkimiste pidamiseks.

Võlaõigusseadus sätestab (§ 158 lõige 1), et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ka kokkulepitud tähtaja ületamine on lepingu rikkumine. Et hoiduda …

Võlaõigusseadus sätestab, et kui see tehing, mille tagamiseks on käsiraha makstud, jääb ära käsiraha saajast sõltuvatel asjaoludel, siis on maksjal õigus see raha tagasi saada. Ja kui tehing jääb ära käsiraha maksjast sõltuvatel asjaoludel, siis on saajal õigus see raha endale jätta.

Kui tüüptingimus kõiki olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega mh nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv või muu hüvitis.

Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise …