Krister - ml.station.ee
Kui lõpuks “Puhh!” öeldes joone alla tõmbasin, jäin mõtlema. Argipäev-äripäev kulgeb omatahtsi, kiirelt ja teokeskselt. Mõtlemiseks, saati meenutamiseks, ei jää aega. Nüüd olin aja võtnud – suurepärane! Vajalik! Miks? Sest selgus: mul on olnud nii tore elu, nii vahvad kaaslased, nii palju rõõmu.